Rustam Huažev
Vabade Rahvaste Liiga presiidiumi liige, Ülemaailmse Tšerkessi Agentuuri peasekretär
Rustam Huažev: lõhestatud Tšerkessia hääl
Rustam Huažev on tšerkessi (adõgee) ühiskonna- ja poliitikategelane, jurist ning Vabade Rahvaste Liiga presiidiumi liige. Ta on Ülemaailmse Tšerkessi Agentuuri (World Circassian Agency) üks asutajatest ja peasekretär ning Ühendatud Tšerkessia Nõukogu peasekretär. Tema tegevuse keskmes on tšerkesside genotsiidi tunnustamine, tšerkessi keele ja kultuuri säilitamine, väljasaadetute õigus naasta kodumaale ning tšerkessi riikluse taastamine. Ta on veendunud, et ilma oma riigita tšerkessi rahvas ellu ei jää.
Rustam Huažev on pärit Adõgeest Mamhegi aulist. Juba vabariigis elades rääkis ta avalikult oma rahva suurimast valust – emakeele kadumisest. 2019. aastal meenutas ta väljaandele „Kavkazski Uzel“ antud kommentaaris, et tema lapsepõlves rääkisid lasteaias kõik adõgee keeles, nüüd aga on lugu vastupidine: laps, kes tuleb lasteaeda emakeelt oskades, läheb üle vene keelele ja unustab tasapisi adõgee keele.
Pärast Venemaalt lahkumist jätkas Huažev tööd emigratsioonis. Ta juhib oma ekspert-analüütilist projekti „Tšerkessia ajastu“ ja esineb korrapäraselt videopöördumistega tšerkesside olukorrast Põhja-Kaukaasias. Liigas, mis ühendab Venemaa rahvaste iseseisvusliikumisi, kuulub ta presiidiumi ja esindab tšerkessi rahvuslikku liikumist.
Tšerkesside ajalugu käsitleb Huažev lõpuleviimata genotsiidi ajaloona. Tema sõnul hävitati või aeti kodumaalt välja umbes 90% tšerkessidest. Praegu elab ajaloolisel kodumaal vaid umbes kümnendik rahvast ehk ligikaudu 800 000 inimest. Suurim diasporaa, umbes 6 miljonit inimest, elab Türgis, märkimisväärne osa ka Jordaanias, Süürias ja teistes riikides.
Huažev rõhutab, et ka kodumaal on rahvas lõhestatud. Tšerkessid elavad kolmes vabariigis – Adõgees, Karatšai-Tšerkessias ja Kabardi-Balkaarias –, mis isegi ei piirne üksteisega, ning neid on seal kirja pandud kolme eri nime all. Ta tuletab meelde, et tšerkessi keele kohustuslik õpe koolides kaotati üle 15 aasta tagasi ning et mälestuskogunemised 21. mail, Vene-Kaukaasia sõja ohvrite mälestus- ja leinapäeval, põrkuvad võimude vastuseisule. Huaževi hinnangul ei ole tšerkessi rahva alus mitte religioon, vaid traditsioonid ehk kirjutamata koodeks „Adõge Habze“. Tänu sellele ei ole rahvas poolteist sajandit kestnud pagenduse jooksul kaotanud ei eneseteadvust, kultuuri ega unistust naasta kodumaale ja taastada oma riik.
Genotsiidi tunnustamine ei ole Huaževi jaoks eesmärk omaette. Ta näeb selles ajaloolise õigluse taastamist ning praktilist vahendit tšerkessi ühiskonna konsolideerimiseks ja riikluse taastamiseks. Tšerkesside genotsiidi on juba tunnustanud Gruusia 2011. aastal ja Ukraina 2025. aastal. Järgmisi liitlasi otsib Huažev Leedust, Lätist, Eestist ja Poolast: tema sõnul on need riigid ise okupatsiooni ja repressioonid üle elanud ning mõistavad seetõttu tšerkesse.
2025. aasta augustis kohtus tema juhitud Ühendatud Tšerkessia Nõukogu delegatsioon Leedu Seimi liikmetega. Sama aasta detsembris toimus Seimis rahvusvaheline konverents „Tšerkesside genotsiid ajaloo ja tänapäeva poliitika kontekstis“, mille järel anti Leedu parlamendiliikmetele üle ametlik pöördumine genotsiidi tunnustamiseks. 6. juulil 2026 esines Huažev Saksamaalt videosilla vahendusel Šušas peetud rahvusvahelisel konverentsil ettekandega diskrimineerimisest ja selle vastu võitlemisest. Ta nimetas konverentsi ajalooliseks sündmuseks ja uue tööetapi alguseks.
Venemaa võimud vastavad tema tegevusele tagakiusamisega. 28. mail 2026 kandis Rosfinmonitoring ta „terroristide ja ekstremistide“ nimekirja märkega, et ta on seotud terrorismiga. 2. oktoobril 2026 kandis Venemaa justiitsministeerium ta nn „välisagentide“ nimekirja, süüdistades teda osalemises „soovimatuks“ tunnistatud organisatsiooni tegevuses ja sõjavastastes sõnavõttudes. Vastuseks ütles Huažev, et ka tšerkessid peavad nimekirja neist, kes panevad toime kuritegusid inimeste ja rahvaste vastu.
Rustam Huaževi tegevuses teenivad õigus, ajalugu ja poliitika üht eesmärki: tšerkessid peavad tagasi saama oma ajaloolise mälu, kodumaa ja riikluse. Ta taotleb, et maailm tunnistaks 1864. aasta tragöödia genotsiidiks, väljasaadetud saaksid õiguse naasta ja lõhestatud rahvas saaks taas üheks.
Keelest
„Vene impeerium teeb kõik endast oleneva, et tšerkessi keel kustutada, hävitada.“
Intervjuu LRT raadio venekeelsele toimetusele, 15. august 2025
Riiklusest
„Ilma oma riigi taastamiseta on meie assimilatsioon ja meie hukk vaid lähima aja küsimus.“
Intervjuust LRT raadiole, 15. august 2025
Vene riigist
„Riik püüab inimestele dikteerida, kuidas nad peavad mõtlema… ja kellena nad peavad end tundma.“
Sõnavõtust Šuša konverentsil, 6. juuli 2026
Genotsiidist
„Meie jaoks ei ole genotsiidi tunnustamine mingi eesmärk omaette, see on ajaloolise õigluse taastamine.“
Intervjuu LRT raadio venekeelsele toimetusele, 15. august 2025